Täna avastasime pisipojaga, et krookused on oma lillat värvi ninad mulla seest välja pistnud, tulbi lehed kasvavad iga päevaga, märtsi- ja lumikellukesi tuleb aina enam oma peidupaikades nähtavale, samuti sinililled ja sinikellukesed. Need lilled ongi hetkel aias ainsad kevadekuulutajad. Ah, mis ma räägin, mitmeid erinevaid linde oleme ka juba ju kohanud, lõokesed ja sookured on jälle platsis 🙂 Tomile meeldib eriti sookurgede hääl, see tekitab alati tunde, et oledki kuskil kaugel-kaugel vanajumala seljataga. Ja minule meenub alati see eesti film, teate, see, mida lapsepõlves näidati, kus kaks poissi sohu läksid ja üks kinni jäi. Ilmselt oli seda häält kõikides selle aja loodusfilmides 🙂 Nii. Aga asjast siis ka. Heinategu. Kevadel. Tähendab..mida? Aga jaa, meil on juba teine suurem heinakuhi lauda ees, ootab ära viimist. Nimelt tühjendasid kaks usinat töömeest meil aita, lauta, kuuri…kõik ühes ja ühtset nimetust on raske leida, kuna vanasti täitiski üks hoone mitut funktsiooni. Pilt on tehtud läbi autoakna…andestust. See on siis esimene koorem, teine on kaks korda sama suur, mis on veel ära viimata.
Variante väga pole, sest meil pole siiski kohta, kuhu seda laiali laotada. Jah, sellest saaks komposti aga kuna see kõduneb mitu aastat, arvas üks talumees, et võib ka enne mädanema minna. Lõpuks siis saab see laotatud kellegi suurele põllule. Hea, kui saab kellegi maad oma heintega väetada 😉 Heinte alt tuli nähtavale nii mõndagi. Kahjuks kõik ei olnud meeldiv. Muidugi olime ka juba väljastpoolt maja vaadates aimanud, et üks ots ei ole enam kuigi terve, seestpoolt aga paistab pilt veel kurvem, palju palke on mädad ja suured augud sees. Üllatuseks aga leidsime heinte alt mingi massina, millega täpsemalt tegu, pole aega uurida olnud aga lahe nägi välja sellegipoolest ja kui muud ei saa, siis mingiks dekorasiooniks ja lillede aluseks sobib aeda ikka 🙂 Aida olukorda käis pühapäeval vaatamas sõna otseses mõttes üks puuhull, ta nimelt omab samanimelist firmat ja tegeleb palkmajade renoveerimise ja saunade ehitusega, üsna meie ligidal. Tema hinnangul tuleks see hoone maha võtta, palgid ära nummerdada ja siis juba uuesti üles laduda, uus katus siis ka muidugi ja…oh, see on õnneks kaugem tulevik, sest temal endal pole enne sügist aega ja ega me ei jõuaks ka, sada muud asja ootab enne tegemist. See ei ole ju üldse odav lõbu. Samas sellest päris loobuda ka ei tahaks, kuna ruutudelt on tegemist ikka suure hoonega, ta varjab kenasti teepealt meie hoovi ja on ka tuulekaitseks hea. Tulevikus plaanime sinna teha ühe osa lahtiseks ja nö autode varjualuseks, ülejäänu siis ikka põllutöö asjade hoiuks, nagu ikka talupidamistes 🙂
Riiulid
Oleme juba pikka aega plaaninud aga sellest kaugemale pole saanud, et võiks kööki riiulid teha. Kui aga Tomi vanemad teatasid, et nad tulevad külla, tekkis kohe võimalus ka siis need riiulid ära teha, koos isa abiga. Lahke töömees Arno aitas lauad linnast ära tuua. Tom käis küll aida ja puukuuri ka selle pilguga läbi, et ehk saab mõnda vana lauda kasutada aga need olid kas liiga pehkinud või olid liiga lühikesed. Tuli siis ikka Puumarketist tuua uued, täispuidust lauad, mida müüakse suisa 6 m pikkustena, meile lõigati nad muidugi enam-vähem parajaks. Toodi siis ka esiku jaoks, paigaldasime lae alla pika riiuli, kuhu korvidesse igasugust hooaja kraami ära panna.
Kanduriteks on Saaremaa seppade tehtud rauast sepistatud kandurid. Need sai ostetud ka kööki, koos nn kulbitorudega 🙂 Laudu tuleb ilmselt töödelda, eriti köögis, mõte on teha need tumedamaks, pisut nagu vanutada.
Lõpp tulemust veel pildis pole, ei jõudnud täna kuidagi aga eks ma teen, kui lauad ka juba õiget värvi. Praegu on nad siis nö ajutiselt seinas (ma loodan, et siinkohal ei kehti see ütlus, et pole kindlamaid asju, kui ajutised). Elutoa uhkusest ka pilti pole 😀 Aga Tom käis täna väikese poisiga linnas ja nad ostsid 4Room´sist ära elutuppa lühtri. Oleme otsinud ja vaaginud ja mõelnud, mis kõige paremini sobiks ja valikuks langes meilegi üllatusena just see. ka seinalambid tellis ta samast firmast, nende autoriks on Tambet Luisk. Kallimad, kui nt ehituspoest või mujalt aga vähemalt toetame Eesti majandust ja saame lambid, mis ka tõesti väga meeldivad. Pildid siis hiljem 😉
Praegu vist saigi kõik. Aias pole hetkel veel mingeid muutusi ja vast on veel vara ka. Järgmine projekt on kasvuhoone aga pole veel otsustanud, millist täpselt teha. See on ka ju teadus omaette. Samas võtta oma kasvuhoonest värsket kraami tundub nii ahvatlev, et mingi kasvuhoone saab kindlasti olema. Juba me alustasime lastega täna tomatite ja maitserohelise külvamist, nüüd on, mida oodata. Lapsed on muidugi kärsitud, käivad juba iga natukese aja tagant piilumas, kas nüüd juba paistab midagi ja ega juba kastma ei pea 😀
Muus osas oleme endiselt rahulikud, teeme nii, nagu jõuame, kuigi võib olla on kellelgi jäänud mulje, nagu tahaks nui neljaks üle oma võimete rabeleda. Ei taha 😀 Pole ressurssegi, iga asi maksab, kui vähegi vaja mingite spetsialistide abi. Küll aga teame, et peab sel kevadel tehtud saama sissesõidu tee ja maja juurest liigse vee eemale juhtimine. Sellest aga siis juba eraldi teema, kui asi niikaugel on.
Maa. Elu. Stiil. 