Kevade poole, ehk kuidas ma talveunest ärkasin ja mööbeldama kukkusin. Jälle.

Tulin just trepilt, hommikumantel seljas, jope üll ja aurav kohvitass käes. Sest on päike. Aga tuul puhus mind sealt täpselt kahe minuti pärast tuppa tagasi. Paljaste säärte jaoks on veel vara. Või pole ma enam selles eas. Sest kui ma meenutan möödunud pühapäeva, kui oma suure lapse rongijaama viisin, et ta saaks tagasi riiki kaitsma … Loe edasi: Kevade poole, ehk kuidas ma talveunest ärkasin ja mööbeldama kukkusin. Jälle.

Peaaegu Bullerby

Teate küll seda lugu Bullerby laste raamatust, kus Liisal oli sünnipäev ja ta ta sai seitsmeseks ja isa oli talle kinkinud päris enda toa. Kui ma seda lastele juba ma-ei-tea-mitmendat korda ette lugesin, oli meil parasjagu ülemise korruse remont käsil. Õigem oleks muidugi öelda, et millal see käsil pole olnud. Ses mõttes, et alguse sai … Loe edasi: Peaaegu Bullerby

Elu Kaldemäel kriisi ajal

Hei, kuidas teil läheb? Kas olete terved? Loodetavasti. Kevadeti juhtub ju olema ikka viiruseid ja külmetamisi, sel aastal siis lisaks veel ka see kurjajuur, mis meid mitmeks nädalaks koju "vangistanud". Pean ütlema, et meie esimesed nädalad on kulgenud rahulikus rütmis. Kõik saavad end hommikul välja magada, koos hommikust süüa iga päev, peale mida teen mina … Loe edasi: Elu Kaldemäel kriisi ajal