Kevade poole, ehk kuidas ma talveunest ärkasin ja mööbeldama kukkusin. Jälle.

Tulin just trepilt, hommikumantel seljas, jope üll ja aurav kohvitass käes. Sest on päike. Aga tuul puhus mind sealt täpselt kahe minuti pärast tuppa tagasi. Paljaste säärte jaoks on veel vara. Või pole ma enam selles eas. Sest kui ma meenutan möödunud pühapäeva, kui oma suure lapse rongijaama viisin, et ta saaks tagasi riiki kaitsma … Loe edasi: Kevade poole, ehk kuidas ma talveunest ärkasin ja mööbeldama kukkusin. Jälle.

Istun hetkel teise korruse põrandal, tulevases elutoas, peaaegu maast laeni katuseaknad annavad veel piisavalt valgust. Muud valgustust siin hetkel pole, ehitus on alles pooleli. Toetan selga vastu kollast tuuletõkke plaati, mis tuleks lähiajal millegagi katta. Millega, seda pole me veel päris valmis ikka mõelnud. Kui siia kolm aastat tagasi esimest korda vaatama tulin, oli siin … Loe edasi:

Põrandatest ja muust

Kiiruga panen kirja eelmise nädalavahetuse edusammud enne, kui meelest ära lähevad. Aeg ikka endiselt lendab ja kaob ja parem siis juba püüan ikka järge pidada Eelmisel nädalal käis T laupäeval üksinda maja juures. Sai kokku kanalka tüübiga, kes andis nõu, kuidas peaks ikka torud vedama ja muud sellist kasulikku. Enn oli teinud vahepeal valmis teise … Loe edasi: Põrandatest ja muust