Meil siin Kaldemäel on suur suvi käes ainult, et ilmad on veel jahedama poolsed ja vihmased. Puud aga on rohelised, viljapuud õitsevad ja lõhnavad magusasti. Peremees ikka tihti leiab end mõtisklemast, et ei tea, kas tuleb ka hea õuna-aasta 🙂 Õisi on küll palju. Lapsed arvasid üks hommik, et lumi on maha tulnud, maa oli õunapuu õitest valge.
Peale eelmise nädala õudust oleme nüüd veel rohkem hakanud rääkima sellest, kuidas enda elu siin siis ikkagi turvalisemaks muuta. Hetkel on käimas projekt “Aed ümber”, täna tuuakse juba vaiad ära ja ehk õnnestub hakata neid kohe ka maasse lööma. Järgmisena peaks järgmisel nädalal alustatama majaesise sirgeks lükkamise ja tee ehitusega. Kuigi tahaks, et maal oleks kõik looduslik ja nii nagu ise kujuneb, siis paraku ei saa seda teps mitte. Sest muidu me upume igal sügisel ja kevadel (ja suvel ja lumevasesel soojal talvel) muda sisse. Või no selline mõnus libe saviplöga on meil siin märjal ajal. Seega, et kuiva jalaga autosse ja tuppa saada, on vaja teerada. Selleks on vaja koorida pinnas, panna alla liiva (kui vastu tuleb savi, kui muld, siis ikka midagi kangemat), peale siis kruusasegu. Aga kuidas täpselt tuleb teha, selgub siis, kui tegema hakatakse. Praegu oleme erinevatelt selle ala inimestelt infot kogunud ja arvamusi on seinast seina, et mis on parim täide, et ära ei vajuks, vesi minema ei uhuks, kas geotekstiili on vaja või ei ole vaja…ulme milline teadus 😀 Aga sellest siis täpsemalt lähiajal.
Kui haljastus on valmis, aed ees, on järgmine “projekt” koer. Kindlasti ei asenda ta turvasüsteemi aga on seltsiline meile ja loodetavasti natuke hirmus võõra jaoks. Paar kutsut on varjupaikadest silma jäänud, homme plaanime minna ühte neist vaatama. 🙂 Meil on siin juba paras kompott küll, kui arvestada kahte omavahel mitte klappivat kassi aga ehk oligi neil üks koer puudu 😛
Mis me siis aias teinud oleme?
Meie aed on olnud algusest peale selline üsna planeerimata (kuigi plaanid olid suured), kõik vanad olijad kasvavad seal, kus nad enne meid olid. Loomulikult oleme piiranud enelast, maha võtnud mõned varjus kasvavad ja seetõttu ka mitte õitsevad sirelid. Sel aastal tõstsin varakevadel ümber maja eest mõned vanad tulbi sibulad ja ka meie endi sügisel istutatud sibulad, et nad haljastuse tegemisel ette ei jääks. Tõstsin nad ühe õunapuu alla tagaaeda, nüüd nad seal õitsevad, mõned kohe minemas. Ja ma ei tea ise ka, mida ma sinna maha pannud olen. Seega – üllatus 🙂
Selle aia kujundamisega üldiselt on aga nii, et ma olen pigem võhik sellel alal ja kindlasti ei plaani ma lähiajal mingit suurt iluaeda teha ka, kasvabki kõik nii nagu on. Näiteks tagaaed. See on praegu mingitest pisikeste õitega sinistest., roosadest ja valgetest lilledest kirju, nii ilus on. Võililled sekka. Ilmselt enamus inimesi võtaks need maha, et kasvaks korralik muru aga me mõtleme, et las olla. Sinna mingit muruplatsi ei plaani nagunii. Varsti hakkavad piibelehed õitsema, nende lõhna ma jumaldan 🙂 Ja no nende ülejäänud lilledega, mida nimetatakse püsikuteks on nii, et mul pole õrna aimugi, kuhu midagi võiks panna seega ma pigem jätan panemata. Maja ette tahaks rohkelt põõsaid ja puid, et tekiks natuke metsikust ja hubasust ja lastel peitupugemise kohti. Ja meile vähem muruplatsi, mida niita 😛
Siiski, siiski, päris ilma uute lilledeta ka pole. Nädalavahetusel käisime kohalikul laadal, kus lillevalik oli nii suur, et raske oli otsustada aga ka postmata jätta. Niisiis laste abiga saime endale mitu põõsast karikakraid, erinevaid värve ja istutasin need maja ette ukse kõrvale lavendlite ja selle ilusa pisikese puu kõrvale, mille nime ma enam juba ei mäleta :))
Laadal sattusime hoogu ka tomatitaimede ostmisel ja nüüd on meil üks hunnik tomatitaimi kasvuhooones, mõned kurgid ja parikad sekka. Kuna meil mingit kindlat plaani polnud, mida ja kui palju osta, siis oleks võinud hooopis maasikataimi juurde osta, eelmisest aastast on umbes kümmekond taime, istutasin ise tütartaimi ümber, tundub, et läksid kasvama aga veel ei õitse ükski. No ja selle avamaa peenraga o üldse selline lugu, et ega meil polegi teda õieti. Eelmise aasta peenar on poolenisti küll tühi ja sinna saab midagi istutada aga kuna kasvuhoone sai krundi teise otsa siis on see peenar nüüd natuke halva koha peal. Et aga ikka tunne oli, et oleks vaja lasta maad künda siis seda me ka lasime ja tulemus sai selline:
Ilmselgelt sinna kohe midagi ei istuta, see tuleks nüüd kenasti läbi kaevata ja ilmselt natuke ka mingit kõdusõnnikut tuua. Mulle aga tundub lihtsam teha sellised toredad kastid nagu nägin ühes toredas blogis, kus ka vana maja renoveerimine käsil ja samuti vanas aias toimetamine. Palju sarnaseid mõtteid on meil ja see kõrgpeenar sobis eriti: https://veelyks.wordpress.com/
Ühe kasti me siiski oleme juba teinud. T ja pisipoja tegid, samadest laudadest millest on akna ääredki. Esialgu on mul sinna panna vaid laadalt ostetud maitsetaimi – suhkrutaim, siis teine sidrunimaitseline magusa asendaja ja piparmünt. Kaks poti tomatit ka aga mõte on sinna ikkagi lilled panna.
Nagu paistab, siis mul polegi valmis kujul pilti aga eks siis ongi parem teha, kui lilled juba sisse kolinud. Kastis pole veel mulda ka, taimed on pottides. Kas maitsetaimed võib suvelilledega vaheliti ka sinna panna? Või peaks maitsetaimed potti jätma?
Selleks korraks kogu lugu, kahe päevane postitus hakkab lõpule jõudma. Arvuti ei tee minuga enam koostööd ja on üliaeglase taibuga, seega pean talle aega andma. Järgmise korrani 🙂
Maa. Elu. Stiil. 
Lisa kommentaar