Kiiruga kirjutan paar rida meie vanade põrandate saatusest. Kiiruga, sest teadagi, kell on palju ja ma nokitsesin hoopis selle lehe välimuse kallal, ma ei ole väga osav selles ja keskendun siis sellele, mida ma paremini ehk oskan, raporteerimisele : )
Niisiis. Luubi all on põrandad. Kui maja ostsime, jäid silma kohe laiad ja väärikad põrandalauad. Olime kindlad, et neid me tahame säilitada, korda teha ja uuesti maha panna. Kui läks põrandate üles võtmiseks, et laudade alla betooni valada, sai nii mõnigi laud kahjustada, kuna ei tulnud ühes tükis üles. Eks neid päris korralikke laudu oligi lõpuks kokku päris käputäis aga siis me veel ei osanud aimatagi, kui raskeks see tagasi panek võib kujuneda. Seda sai kõige esimesena teada töömees Enn, kes alustas juba laudade paigaldamist elutuppa-söögituppa, mis sai ju üheks suureks ruumiks tehtud. Ja seetõttu tuli siis laudu omavahel sobitada, parajaks saagida. Kui me eelmisel reedel maal käisime, oli Ennu ilme üsna tõsine ja oli näha, et see töö ei edene ikka üldse. Ühe päeva töö oli kaks lauda. Ta pidi jätkama järgmisel päeval ja siis juba ootas teda uus tööots pealinnas, mis tähendab, et keegi teine pidi selle jändamisega jätkama.
Jäime sinna siis peale Ennu lahkumist kukalt sügama, et mis siis ikkagi saab sest selge oli see, et neid häid korralikke laudu ei jätku ka, nii et oleks pidanud ikkagi uutega kombineerima. See aga oleks tähendanud jällegi tooni vahet. Selles osas aitas kaasa mõelda asjalik vannitoa meister Riho. Peale mõningast arvutust, kui palju võib laudu puudu tulla, saime aru, et me raiskame vaid aega. Mõistlikum on panna need vanad lauad maha ruumidesse, kus neid saab külg-külje kõrval uhkelt eksponeerida, ja elutuba-söögituba-köök saab uued lauad maha. Üritame leida võimalikult sarnased vanadele, ehk siis laiad ja paksud. Paksud peavad nad olema ka juba seetõttu, et põrandalaagi vahed said vanade laudade paksuse järgi tehtud ja õhemad ja kitsamad lauad hakkaksid nende laagide peal nagisema. Vanade laudade laius oli siis 20 cm ja paksus, kui mu mälu mind ei peta, 3 cm aga ma võin ka puusse panna 😀
Niisiis, mõeldud tehtud ja need kaks lauda sai siis uuesti üles võetud…
Laudade paigaldamist oli alustatud akende alt, seal on näha ka soojustuskiht. Vanad lauad lähevad nüüd siis hoopis kontorisse, kus jääb ainsana majast näha ka palk täies ulatuses terves toas ja ka suur esik saab vanad lauad maha. (Teine pilt tehtud hiljem, kui juba alustati põranda panekut.)
Kontoris ka juba laagid maas, mis ootavad nüüd laudu peale. See tuba tundub, et saabki siis juba ju valmis! Ainult aknad jääb siis veel vahetada.
Lastetoas on seina pandud roomatid, mille peale tuleb savikrohv. Põrandale tuleb panna midagi õhemat, kuna seal juba oli betoonpõrand ja laudadega tõstaks selle liiga kõrgele. Ilmselt tuleb sinna parkett.
Vana ait
Õues kondasime ka ikka ringi. Seekord võtsime lähema vaatluse alla vana aida. Selle saatus on praegu veel lahtine, üks idee tuli mul, kui mõtlesime, et aida kõrvale, suure tamme juurde võiks teha väliköögi. Siis tuligi mul mõte, et oleks ju ideaalne aida alla teha mõnus peoruum või lihtsalt varjualune, kuhu vihmase ilma korral peitu pugeda. T arvas, et seda saaks teha küll, st seinad maha võtta ja ainult katus alles jätta. Sest tegelikult on seal vähe sellist seina, mis ei oleks pehkinud palk. Ja ka katus tegelikult lainetab. Ja mõne koha peal pole vundamenti enam ollagi…aga esilagu jääb ta muidugi nii nagu on, püsti ja eks siis, kui kunagi aeg sealmaal, hakkame midagi konkreetset tegema sellest. Mõte on veel, et keskmisest osast annaks teha garaaži ja kõige teepoolsemast töötoa. Garaaži peale saaks teha suvetoad, täita see värske heinaga ja sõbrad saaksid tulla meile nostalgitsema, kuidas nad lapsepõlves maal vanaema juures lakas magasid. Oeh, mul tuleb endal praegu täielik nostalgia peale…kuidas see oligi, Inx, “päike varvast soojendab?” 😀 olid ajad…vabandage see segasus siin aga ma lihtsalt pidin…
Mõned pildid siis aida uurimisest ja selle ümbert leitud aaretest 😛
Mina olen ilmselgelt liiga noor, et sellist jooki mäletada või teada aga ju see Isabella siin aitas kellegi naistepäeva või mõnd muud tähtsat sündmust ilusamaks teha, selles olen ma kindel
Tänast postitust jääb lõpetama meie 2,2 aastase tulevase talupoja lause, kui ta mängis oma mänguköögis ja pugis mustikamuffinit: “Lähme maale elama! Onud valmis teevad köögi!” Mees teab, mis mees tahab, olgu köök valmis, siis juba võib elama minna küll 🙂
Maa. Elu. Stiil. 