Peaaegu Bullerby

Teate küll seda lugu Bullerby laste raamatust, kus Liisal oli sünnipäev ja ta ta sai seitsmeseks ja isa oli talle kinkinud päris enda toa. Kui ma seda lastele juba ma-ei-tea-mitmendat korda ette lugesin, oli meil parasjagu ülemise korruse remont käsil. Õigem oleks muidugi öelda, et millal see käsil pole olnud. Ses mõttes, et alguse sai … Loe edasi: Peaaegu Bullerby

Seitseteist uut valvurit

Vihm peksab vastu akent, äsja õitsema läinud kreegi oksad painduvad suure tuule käes üles-alla. Ilmselt ikka tänulikkusest, et lõpuks on see põud läbi. Mõnus värskus on õhus. Natuke raske on muidugi uskuda, et veel paar päeva tagasi oli sooja 25 kraadi ja me käisime põlvest saadik Tamula järves sulistamas. Oleks vist sügavamalegi läinud, kui oleks … Loe edasi: Seitseteist uut valvurit

Värviliselt ja lenneldes

On laupäeva hommik. Sooja on väljas nii palju, et andis istuda öösärgis ja paljajalu trepil koos kohvitassiga. Ja kahe rüseleva koeraga. Kuna nende rüselus peab ALATI toimuma võimalikult inimese ligidal, seekord siis sõna otseses mõttes minu seljas, olin sunnitud tuppa tulema ja verandal oma kohvitassi tühjendama. Lapsed müravad magamistoas selmet end riidesse panna. Samas olekski … Loe edasi: Värviliselt ja lenneldes

Aiajuttu

Plaan oli suve jooksul ikka oma aias toimetamistest ka pajatada aga suvi on läinud sama kiirelt, kui kaob shokolaadikook meie pere toidulaualt. Nagu ikka on kevadel tavaliselt plaanid suured ja tahe palju asju maha panna ja istutada on mäekõrgune. Siis aga põrkan vastu reaalsust ja tänan õnne, et juuni lõpuks porgandiseemned lastega maha külvatud jõudsime. … Loe edasi: Aiajuttu