Kevade poole, ehk kuidas ma talveunest ärkasin ja mööbeldama kukkusin. Jälle.

Tulin just trepilt, hommikumantel seljas, jope üll ja aurav kohvitass käes. Sest on päike. Aga tuul puhus mind sealt täpselt kahe minuti pärast tuppa tagasi. Paljaste säärte jaoks on veel vara. Või pole ma enam selles eas. Sest kui ma meenutan möödunud pühapäeva, kui oma suure lapse rongijaama viisin, et ta saaks tagasi riiki kaitsma … Loe edasi: Kevade poole, ehk kuidas ma talveunest ärkasin ja mööbeldama kukkusin. Jälle.

Elu Kaldemäel kriisi ajal

Hei, kuidas teil läheb? Kas olete terved? Loodetavasti. Kevadeti juhtub ju olema ikka viiruseid ja külmetamisi, sel aastal siis lisaks veel ka see kurjajuur, mis meid mitmeks nädalaks koju "vangistanud". Pean ütlema, et meie esimesed nädalad on kulgenud rahulikus rütmis. Kõik saavad end hommikul välja magada, koos hommikust süüa iga päev, peale mida teen mina … Loe edasi: Elu Kaldemäel kriisi ajal

Ameerika Ühendriikide köögist ning vanausuliste peksukivist

Hüppan korraks siit läbi, et järg käest ei läheks. On möödas taas üks nädal, kus tegime veidi teistsugust toitu, kui tavaliselt. Mäletatavasti oli eelmisel nädalal teemaks Maroko. Jällegi, null pilti. A ei, üks küpsiste pilt ikka on, näe, siin: Olenemata sellest, et mul peaks olema magusavaba dieet käimas (eluaegne), vitsutasime T-ga neid õhtul nii omajagu, … Loe edasi: Ameerika Ühendriikide köögist ning vanausuliste peksukivist