Vihm peksab vastu akent, äsja õitsema läinud kreegi oksad painduvad suure tuule käes üles-alla. Ilmselt ikka tänulikkusest, et lõpuks on see põud läbi. Mõnus värskus on õhus. Natuke raske on muidugi uskuda, et veel paar päeva tagasi oli sooja 25 kraadi ja me käisime põlvest saadik Tamula järves sulistamas. Oleks vist sügavamalegi läinud, kui oleks taibanud ujumisriided kaasa võtta.
Kui ma aprilli viimasel päeval ilmateadet nägin, arvasin, et see on nüüd küll aprilli nali, et paari päeva pärast hakkab lund sadama. Mõtlesin veel, et on alles naljad, aga samas ka tore, et ilmajaam villast viskab. Nüüd tuleb välja, et päris nalja ei teinudki. Või noh, ei tea ju ka, meil on ikkagi veel 8 kraadi sooja ja sajab endiselt vihma, mitte midagi muud.
Kui me siia kolisime, siis kõik inimesed ütlesid, kes siin käisid (või ka ei käinud, aga ikka ütlesid), et pange ikka kindlasti paks kuusehekk siia tee poolsesse serva ette, et muidu palju müra ja kõik vaatavad, mis te siin teete. Kuna aga meil polnud midagi varjata, tundus mõte mingist paksust rohelisest müürist pisut…võõrastav. Istutasime hoopis raberemmelgad aia äärde. Need aga ei taha ega taha kasvama minna. Eks said muidugi väikesed puud ostetud, ilmselt liiga nõrgukesed. Aga ma ei kaota lootust, vähemalt on nad jälle lehtes ja küll nad kasvama ka lähevad.
Noh ja sel kevadel taas järjekordset aiaplaani tehes jõudsime ikkagi selleni, et liiga lage on ja paneme siis ikkagi kuused. Käisin puukoolis ka rääkimas ja seal mul need iludused silma jäidki. Omanik lasi veel okkaid ka küljest napsata ja neid nuusutada – need lõhnavad täielikult mustsõstra järele! Mul polnud varem aimugi. Lisaks tõi ta välja sellise toreda külje, et need kuused ei torgi. Mis on ju eriti tore, nii saavad lapsed suvel nende vahel peitust mängida ja niisama joosta, praegu veel ruumi on. Paari aasta pärast tuleks neid pealt ladvast lõigata, siis hakkavad nad laiusesse kasvama. Ümbertringi me neid piirama ei hakka, tahaks, et oleks ikka päris puu kuju, mitte nagu sein.
Mul on nii hea meel, et vihm just sellisel päeval, nagu täna otsustas tulla, mitte paar päeva varem. Nimelt lõpetasid üleeile meil hoovipeal suured masinad oma töö. Kopp oli siin selleks, et kaevata 35 m kraavi, ja suur kastiga auto selleks, et mahutada meie 17 uut Siberi kuuske. Just niipalju uusi üle kahemeetriseid valvureid meile toodi ja tõstukiga nad maha istutati. Puud istutasime kahe meetrise vahega, et nad siis tulevikus üksteisele ligemale kasvaks, müra ja tolmu kinni hoiaks. Seisavadki nüüd seal justkui valvurid reas, sirgelt ja uhkelt. Nad on nii nunnud mu meelest 😀
Pildid enne ja pärast.
Nüüd on kohe teine tunne, kuidagi hubasem. Ja ruumi jääb veel ülegi, et istutada põõsaid, teha mõni kõrgem lillepeenar. Ja järgmisel aastal, kui aia puhvrisse jälle eelarvet kogutud, on plaanis ka tiigipoolsesse serva mõned kuused panna, sest praegu on sealt ka päris lahti, tuultele valla. Ja kuna siin sõidab päevas ikka sadu suuri autosid, siis ehk tõesti võtab ka müra vähemaks.
Esimesed kaks päeva uhasime puudele vett, 150 l puu kohta. Tiigis õnneks vett jagub, ja nagu tellitud, hakkas täna sadama ja vihm kastab nüüd ise edasi.
Kuna kopp sai juba tellitud ja siin maja juures olemas, mõtlesime, et laseme siis poolelioleva teeraja ka lõpuni teha. Eelmisel korral, kui teed maja ette sai planeeritud, oli mõistus otsa saanud täpselt ukse ees, st paar sammu edasi maja nurga juures oli endiselt saviväli, eriti libe märjal ajal, nii et puhta jalaga ikkagi aiast tuppa ei saanud tulla. Nii siis saigi nüüd maja nurgast kuni saunani pealt savi ära kooritud, alla geotekstiil pandud ja peale killustik laotatud. Selle peale ilmselt tuleb panna sama tooni killustik, mis maja eeski. Mina kujutasin ette, et sauna ette võiks viia veidi looduslikuma väljanägemisega teerada, aga ei suutnud midagi veel välja mõelda. Multš laideti maha, see hakkab laiali lendama, kui koerad sealt üle jooksevad ja märjaga on libe. Kunagi mõtlesin, et võiks olla puidust kettad, aga need pidavat varsti ära mädanema. Jääb siis praegu nii. Vähemalt saab nüüd puhta jalaga saunast tuppa, st ei pea kummikutega alati sauna minema.
Järgmisena hakkame tegema maja ette terrassi, mida ka alguses polnud plaanis teha, et noh, äkki ikkagi ei sobi, et ikkagi vana maja jne. Aga samas pole maja enam päris see, mis kunagi varem nagunii, välisvooder ja katus ju uued, ehk sobitub siis terrasski. Nimelt on majaesine kevadel, suvel see kõige mõnusam koht, kus oma hommikukohvi juua ja päikesekäes mõnuleda. Põranda kohale tahaks panna kena markiisi, mida saab kinni-lahti hoida, kuidas vajadus on. Keskpäevaks, kui päike liialt kuumaks olemise kütab, saab maja taha õunapuude alla varju minna, sinna plaanis ka hubasemaks istumine teha. Seal tavaliselt meeldib meile õhtust süüa. Ka Volbri õhtul istusime just õunapuude all lastega ja tegime pisikese lõkke grilli sisse, mille ümber end soojendasime. Lisaks on maja taga ka vaikne. Tol õhtul kuulsime ainult linnulaulu ja tule praksumist. Värskelt niidetud hein lõhnas nii suviselt ja hästi hygge oli olla küll.
See heina lõhn on vist üks mu lemmikuid. Küüslaugu praadimise lõhna kõrval. Ma ei teagi, kumb esikohal on. Ja oma laste lõhn. Ja Bruno lõhn (mitte siis, kui tal karv märg on). Ja sirelite lõhn. Ja suvehommiku lõhn. Ja vihma lõhn. Jah…ja ahjust tulnud värske saia lõhn. Ah…see läheb pikaks 🙂
Kas ma ikka mainisin, et kreegid õitsevad? Need ka lõhnavad muide 😉
Järgmise korrani siis 🙂
Maa. Elu. Stiil. 
Aga kuhu jäi värske kaseviha lõhn saunas? 🙂
Hästi mõnusad valvurid 🙂
MeeldibMeeldib
ja, sul on õigus, see lõhn on ka tõesti imeline ja käib maaelu juurde 😊
MeeldibMeeldib
Väga uhked valvuris! Nii ilusa kujuga. Meil on õues vana omaniku poolt valatud paksud plaadid. Näevad mõnusalt vanad välja ja mina võtsin need kasutusse, aga saunani neid ei jagunud. Kuna meil liivane, siis pole õnneks porimuret ka. Siiski, millalgi plaanin paekivi otsima minna. Mulle väga ta meeldib ja teeme osa teid paekivist. Natuke valame plaate juurde ka. Pinterestis on vahvaid lahendusi valatud plaatide ja väikeste kivide komboga. Saab mustreid teha jne. Natuke ma ühes kohas proovisin, peab ilmastikule vastu küll.
MeeldibMeeldib