Elutoa värskendus

Ma lubasin näidata uut versiooni meie elutoast. Nimetagem seda näiteks kevade eriks.

Kevadiselt mõjuvad mu meelest need uued kardinad (Hemtex) ja padjapüürid ostsin ka, need küll HM Home osakonnast, kust ma tavaliselt kaarega mööda käin. Sellepärast, et mulle tunduvad sealsed asjad nii…isikupäratud. Liiga ajakirja- tüüpi. Aga need allahinnatud padjakatted kõnetasid mind küll, olin sel hetkel nii sisustuslainel ka. Täiesti üksi ka veel pealekauba.

Aga suuremat ju polegi muutunud, kui et diivan on jälle teises asendis, üks peegel on juures, klaver vist oli ka enne mujal… nagu näha, ei suuda ma ise ka enam järge pidada. Ja see polegi oluline.

Ootasin tegelikult, et tuleks ilus päikesepaisteline päev, siis saaks ilusad pildid teha. Aga no ei kannatanud enam oodata. Ükspäev isegi oli, aga siis oli tuba mingite mänguloomade onne täis. Mingil kummalisel põhjusel peavad nad alati elama asuma just elutuppa, mitte mingil juhul lastetuppa. Kuna aga ma näen, kui oluline see laste jaoks on, ei hakka ma sellest mingit draamat tegema, järgmisel päeval on juba nagunii loomadel plaanis kolida ja saamegi oma elutoa tagasi.

Kui ma leian õiged tugitoolid, mis sobiks diivani ja muu sisustusega kokku, teen korralikumad pildid. Ma luban. Leiaks vaid need õiged toolid..

Täna tähistasime tagasihoidlikult Eesti sünnipäeva. Lapsed hüüdsid hommikul ärgates voodis Eestile palju õnne. Mees pani lipu vardasse, päeval toimetamine igaüks omi asju. Pidulikuks kiskus asi õhtul, maitsesime head ja paremat, vaatasime koos presidendi vastuvõttu, kuulasime hästi huvitavat ja head kõne ning nautisime imeliselt kordaläinud aastapäeva etendust. Meile tõesti väga meeldis, polnud enam seda ülivõrdes rusutud olekut igas liigutuses, kõike oli täpselt parasjagu. Viimase laulu ajal seismine püsti ja laulsime kaasa, kuigi ma enamuse ajast pillisin, no ei ole midagi parata, et mul silmad nii märja kohapeal on.. Aga oli ju ilus?

T tegi suupistelaua, minu teha oli kook, milleks on meie pere vaieldamatu lemmik, Prantsuse šokolaadikook. Mees tegi komplimendi ja ütles, et ta pole oma elus nii head kooki saanud 😍 Kusjuures minu meelest on selle õnnestumine alati nagu loterii, et ta jääks seest täpselt parajalt vedel, pealt aga mõnus krõbe. Meie gaasiahjuga on see tõesti paras õnne asi.

Serveerisin seda rukilillede, mandlilaastude ja valge jäätisega.

Ah ja neli taldrikut on laual sellepärast, et R oli sõbra juures nädalavahetusel ja oli sel hetkel alles teel koju. Õhtu lõpuks oli terve pere jälle koos. Nii hea tunne on see..

Homme aga saadame issi komandeeringusse ja jääme ise koju puhkama. Koolivaheaeg meid veel otseselt ei puuduta, aga niisama on ka hea põhjus kodus olla 🙂