Pilte talvest ja varakevadest

Kevad tuli. Meil siin Kaldemäel igatahes linnud laulavad, sopalombid on jääkihi alt välja sulanud ja lapsed naudivad juba nendes plätserdamist ja kaevamist. Minagi võtsin labida ja tassisin kasvuhoonest mulda välja. Peamiselt sellepärast, et kass sunnik on leidnud seal endale hea sooja koha, kus hädal käia. Kavuhoone uks oli katki ja ei käinud enam kinni ja nii siis see kassi liivakastiks saigi. Nüüd on uks parandatud ja tal tuleb mujal asjal käima hakata.

Kaks ja pool nädalat tagasi oli olukord selline:

See oli üks selline imeline päev, kus kõndisime lastega maja taha metsateele ja sealt edasi põllule. Lumi oli mulle endale kohati põlvini. Need kaks vaprat sumpasid muudkui edasi, et saaks juba mäele kelgutama. Lõpuks liitus meiega ka suur venna, Lota ka kaasas.

Selliste ilusate päevade nimel olen ma valmis küll selle pika talve ära kannatama. Ja õnneks neid hetki ikka oli. Nüüdseks on pilt ikka palju muutunud. Tagant aiaväravast veel välja ei pääse, sest seal on lumi endiselt põlvini, hoovil aga on muru juba väljas

Kas teil ka juba näpud sügelevad ja igatsevad mulla järele? Et võiks juba hakata aknalaudasid potikestega täitma? Mina igatsen…lähengi nüüd vaatan oma seemnevarud üle ja üks korralik aiaplaan tuleb ka lõpuks valmis saada.

Ilusat kevadeootust! 🙂