Mis on head halvas ilmas?

Ma üritan olla ja jääda ülipositiivseks praegu ja mõelda välja need asjad, mis on positiivset selles, et esimesel juulil on sooja täpselt 10 kraadi (võib-olla nüüd õhtul hiljem isegi vähem, ei julge enam vaadata)

Ma siis proovin.

Esiteks tegime ahju tule, mis on ju mõnus. Muidu ju ei tee suvel eriti. Või noh, kui siis eelmisel suvel mõnekümnel korral või nii. Aga sel suvel pole veel teinud, ahaa! Mis siis, et suvi alles algas..Aga oleme ikkagi positiivsed.

Koerad tahavad külma käest tuppa. Selles osas ma ei tea, kas see on positiivne…kui nad oma sopaste käppadega tuppa trügivad.

Samas, tuppa tahavad nad ka kuuma palavuse eest, seega see punkt on selline neutraalne. Aga vajas mainimist. Siinkohal ma imestan, miks me neile kuudi ostsime, kui kumbki neist selles ei maga. Mnjah.

Kolmandaks, sain koristatud lõpuks ühe kolaruumi. Mitu-mitu kotitäit kraami sõidab kas uuskasutuskeskusesse või prügimäele, ruumi sai kõvasti rohkem juurde. Uue kola jaoks? Ma loodan, et mitte. Pole enam ammu midagi juurde ostnud, ei lastele, ei kodu jaoks, ega ka endale. Ja nii hea kerge on olla. Ning asju on ikka veel liiga palju.

Neljandaks tuletab ninna tungiv Osmo õlivaha lõhn meelde, et veranda põrand sai teise kihi, lisaks tegi T ilusaks ka akende vahed, need talad, mis mind algul hullult häirisid, et miks ikka sellised jäeti. Nüüd aga olen harjunud ja kui nad on ka üle lihvitud ja heledamaks peitsitud, nii, et puidumuster õrnalt läbi kumab, on ikka täitsa tip top.

ka liistud verandale on ostetud, parajaks saetud ja üle õlitatud sama Osmo vahaga. Mina algul arvasin, et värviks valgeks, nagu seinad ja lagi. T aga jäi enda juurde kindlaks ja rääkis mulle need ikkagi naturaalseks 🙂 Eks vaatame, valgeks saab alati hiljem teha, kui vaja.

 

Veranda saab siis olema ainus ruum hetkeseisuga meil majas, kus on liistud ka pandud. Siis jääb veel laelamp ja mööbel ja ongi valmis. Huvitav, mis värk alati nende liistude ja lampidega on, et need jäävad viimaseks? On muidugi perfektsioniste, kes enne ei koli majja sissegi, kui viimne liist paigas. Me oleme siin juba neli aastat suutnud nii ära elada ja polegi kõige hullem vist, või mis.

Kas ma suudan viienda asja ka leida, mis on head selles, et väljas on varasügisene ilm? Aiasaaduste poolest võiks juba isegi nii mõelda, sest maasikaid saame juba kausitäie, mitte enam peotäie kaupa. Eelmisel aastal samal ajal saime alles esimesed. Isu hakkab vaikselt juba täis saama.

Lapsed on õnneks minusse, et pugivad ikka hoolega neid vitamiinipomme, et talvel tervemad püsida. Me oleme seda masti, kes pudelist vitamiine endale sisse ei söö. Seega võimalikult palju värsket kraami nii palju, kui mahub. Ja igaks juhuks muidugi kuivatatult ka. Ja sügavkülma. Kui ainult jõuaks õigel ajal jaole ja osta veel enne, kui päris otsa saavad. Maasikad siis. Endal veel niipalju taimi pole, kuigi plaanis on suurendada istandust, et ei peaks poest maasikaid üldse ostma.

Kurke oleme ka kasvuhoonest saanud, umbes kümme. Täna tõin näiteks neli. Nii tore. Tomatitest ühel taimel on juba suured viljad küljes, hakkavad värvuma. Teised neli (mida me külvasime ise seemnetest ja hoole ning armastusega toas poputasime, peale öökülmasid kasvuhoonesse istutasime) õitsevad. Äkki enne talve annavad veel saakigi, eks näis..

R tuli eile Maltalt tagasi, seal oli iga päev 29-30 kraadi sooja, öösel 20 ringis…peale muljete jagamist küsis, kas me ei võiks kolida kuhugi soojemasse kohta? Mnjaa…mõttel on jumet, mõtlen täna. Aga hei, me muidugi ei lase end heidutada end mõnest külmemast ilmast, ega ju? Ikka positiivne tuleb olla.

No mis siis veel? Lapsed on saanud palju toas mängida, vahelduse mõttes ju hea seegi. Sealt segasumma kolaruumist leidsin mitu unustatud mänguasja, mis tegid kohe meele rõõmsaks ja mängu jätkus kauemaks. Piiga sai näiteks ühe valge lamba, mis muutus kohe tema lapseks ja sellele pandi pähe kroon ja peeti sünnipäeva, no nii suur sündmus.

Põnn leidis suure venna Lego City õpetuse, mille juppe muidugi ammu enam kõike alles pole, aga lõpuks valmis maja, millesarnast ei ole üheski õpetuses, vetsuga ja puha.

Muidugi meile kõigile siin meeldiks ikkagi valida, kas oled õues, naudid soojust ja tuled vahepeal tuppa end jahutama, mitte, et oledki tuppa vangistatud. Ja nii juba mitu päeva.

Samas (ikka positiivses noodis edasi, eks), toas ei saa ju kunagi miski olla liiga puhas, neid asju siin teha veel on, seega jätkame tubasel lainel. Küttepuid tuleks küll igaks juhuks juurde tellida.

Täna käisime ka pelleteid ostmas, et kütta sooja vett, kuna boiler on omadega vist õhtul. Poe ees, kui pelleti kotte autole tõstsime, vaatas üks vanem mees meid sellise pilguga, mis võis tähendada, et a) hullud olete, et keset suve katelt kütate, või b) ma tean, mida te tunnete, sellise külmaga pole ime. Või veel midagi muud.

Ahjaa, vee soojendamisega tuli meelde, et mõni päev tagasi saime hoopis maitsta seda elu, kui vett üldse majapidamises pole. Vähemalt mitte sellist, mida juua. Nimelt ütles süsteem üles. Ise me seda parandada ei mõistnud, seega tuli oodata, millal meie kandi ainsal selle ala spetsil oli mahti vaatama tulla. Kuna see juhtus jaanipäeval, olimegi siis veeta, tõime kanistritega joogiks vett külapealt, nõusid ja iseennast pesime aga tiigiveega. Hea, et meil seegi on. Ja no millest puudust tundsime, oli võimalus kaevust ämbriga vett võtta. Kuigi seda tihti vaja ei lähe, ei või kunagi teada, millal läheb ja siis oleks hea, kui saaks ikkagi vee kaevust kätte. Nii, et siis veel üks vaja-ära-teha-töö meie lõputus nimekirjas juures.

Oo, mul tuli veel üks asi meelde! Õues pole sääski! Huraa! 😀 Aga samas…kui ise ka õues olla ei saa….Ei, aga ikkagi. Saab akent lahti hoida, ka neid, kus pole võrku ees. Kuigi…kui õues on külm…Ah, ma annan alla ja lähen keedan nüüd suure kannutäie teed. Sest köha on. Juba mitmendat päeva. Suvel.

Siiski, suvi tuleb veel tagasi, seda me ju teame, lihtsalt sellised looduse vingerpussid panevad kohe sellest rääkima ja kirjutama. Muidu ju oligi liiga vaikne, või mis 🙂

Olge terved! Ja pange soojalt riidesse 😀

Kaldemäe rahvas