Jõul on juba ukse taga, kohe ühe jalaga uksest sees ja mina lubasin ju, et tuleb osa 2.
Saunas oli mõnus. No mis ma seletan – seal oli lihtsalt ülemõistuse mõnus! Ma võin päris ausalt öelda, et see on parim saun, mis ma oma elus olen saanud. Ülse mitte liiga kuum, parajalt. Mõnusalt niiskust…ma ei teagi, mida kõike veel 😀 Kindlasti on oma osa sellest naudingust ka sellel, et see on meie päris esimene päris oma saun, väga kauaoodatud veel pealekauba. Mõnusalt maalähedane, pisut ürgne (kui see on piisavalt ürgne, et nt vesi tuleb ise kohale vedada ja endale kausiga pähe kallata), kõik on nii lihtne ja naturaalne. Ma olen nii tänulik oma mehele, et ta ei kuulanud mind, kes ma nuiasin ikkagi magamistuba sauna asemel. Talvel ei ole ju midagi paremat kuumast saunast ja eriti meeldib mulle näha neid väikeseid rahulolevaid, pisut väsinud nägusid, kui nad saunast tuppa jõuavad. Nad ikka pikalt veel räägivad, kui mõnus oli ja kuidas neile meeldis meid vihtadega nüpeldada 😀 Magamistuba koos teise korrusega peab lihtsalt järgmist aastat ootama (kusjuures planeering muutus tänu mu nutikale teismelisele, ma ei jõua ära oodata sellest juba kirjutada…millalgi 😀 )
Pilte saunast, kui neid peaks tarvidus näha olema, teen ehk järgmiseks korraks. Lihtsalt, et…pildid ei anna ilmselt nagunii seda tunnet edasi. Väljast olete juba näinud ja seest…on väga lihtsate vahenditega viimistletud, ma juba kibelen natuke sisustama ja oh sa sade, kui see va kõrvaltuba ehk suvetuba veel valmis peaks saama. Lõpuks on midagi päris üleni vana ja ehedat ja just selliseks ma tahaks selle ka jätta. Inimesed ei pea nüüd muretsema, et ma külalised päris muldpõrandale magama sätin, aga vana aja hõngu saab seal olema kindlasti, seda ma luban.
Muidu on jõulud meil ikka, nagu tavaliselt. Ei olegi vist mõtet midagi väga lisada. Ma pole olnud kahjuks pooltki nii tubli, kui ma lootsin, tunnistan ausalt. Leiba tegin, piparkoogi tainast olen juba kolm korda teinud, kõik on kohe otsas, tuleb vist korraga terve külmik täis teha. Ka mõned lõpetamata asjad olen valmis saanud, nt värvisin umbes neljas etapis lastetoa lage, nüüd sai see enam-vähem värvitud, teine kord tuleb veel üle teha. Aga seda siis juba uuel aastal. Ilmselt. Kuigi, mine sa tea…:D Noh, mööbli ja tubades ümberpaigutust pole vist mõtet mainida, see poleks ju mina, kui ma kaks korda kuus midagi ümber ei tõstaks… 😉
Suurim unistus oli, et saaks Toomapäeval toad kraamitud, nii nagu vanasti tehti. Aga kus sa sellega. Mul elavad siin ju mingid kratid või siis sajajalgsed, kes on mitmes toas korraga ja nii, kui ma jõuan koristamisega ühest maja otsast teise, peaksin otsast alustama. Aga ei, ma ei jaksa. Las olla siis nii, nagu on. Sest see tuulelohedega võitlemine hakkab juba endalegi nalja tegema. Isegi, kui lapsed kartsid tuhatoomast ja koristasid palehigis oma tuba, läks see hirm juba viie minutiga meelest ja nende õnneks meil tuhatoomast ukse taha ei toodudki. Kuigi mõtlen, et nagu oleks midagi olnud…sest kohe üldse ei edene see koristamine. Ühesõnaga, järgmisel aastal luban selles osas tublim olla. Ehk et luban, et ei stressagi enam sellepärast. Kui päris silme eest mustaks võtavad need Lego rajad ja astusin-just-pükstest-välja kohad, võtan jälle pere kokku ja arutame asja. Kunagi ehk hakkab külge ka 🙂 Ja siis näen end hoopis verandal istumas, uksed vahelt kinni, pilk suunatud aeda (ilmselgelt mitte niidetud) ja naudin päikeseloojangut (üks uue aasta unistustest)
Aga igatahes oleme me jõuluks valmis, toad on ehitud, maja särab tuledes, lapsed on nii elevil, et lähevad ootusest lõhki, meie ise ka. Postkastist sain veel täna mitu armsat kaarti ja kirja, see muudab tunde veel erilisemaks. Aitäh, mu armsad!!!
Kuidagi mõnus, rahulik tunne on. Kindlasti näeme oma lähedasi, minu pere külastab meid ja Tomi pere sõidame me ise vaatama. Ja kõige-kõige toredam on see, et me saame pikalt terve perega koos olla, iga päev teha just seda, mida tahame, mitte kellelgi pole kuhugi kiiret. See oli ka mu peagi viie aastase poja esimene mõte, kui küsisin, mis tema jaoks teeb jõulud toredaks – see, et saame kõik koos olla ja keegi ei pea tööd tegema! 🙂
Peale jõule oli meil üks uitmõte hakata verandat seestpoolt soojustama, kuid ei maksa suuri lootusi sellele panna :))
Mul on mõnus sauna rammestus peal, seega ma rohkem ei teagi, mida öelda. Veel ainult seda – ma soovin teile kõigile, tuttavad ja tundmatud lugejad kõige kauneimaid jõule, mis te iganes endale soovite, olgugi lumeta (kuigi me ju kunagi ei või teada..;) ), et te saaksite olla koos just nende kõige-kõige kallimatega, puhata, mängida, naerda ja kuulata teineteist, muu polegi tähtis. Lihtsalt hästi mõnusat olemist teile ja et uuel aastal ikka jälle uue hooga soovid täide läheks. Minul läks sel aastal päris mitu, usun seda ka järgmiselt 😉
Kummardan teile ja tänan, et te siin ikka käte, numbrid panevad päris üllatuma ja see on nii armas. Ma polegi siin üksi! 🙂
Ikka teie Kristiina 🙂
Maa. Elu. Stiil. 