Oodates saunamõnusid..

Vestlus minu teise minaga. Viimasel ajal räägime tihti, eriti hilja õhtul, kui kõik magavad ja meest pole odus. Ka täna, kui lapsed nohisevad teises toas, koer on mu jalge ees külili ja jookseb unes, kass vahetab aeg-ajalt tugitoolis külge, kuid muidu ei liiguta vurrugi. Isegi viimased ööd meeleheitlikult tuppa pääseda sooviv hiir on lõpetanud oma läbi seina puurimise.

Minu teine mina ütleb mulle, et ma olen laisaks muutunud. Loeb mulle epistlit, et kui ma kohe siia midagi asjalikku ei kirjuta, siis mu mõistus hääbub ja ma jäängi ainult unistama. Sellest, et saaks asjalikuks.

Aga tegelikult ootan ma juba kannatamatult, millal saaks esimest sauna teha ja siis sellest lugu kirja panna. Et kuidas ta siis lõpuks välja tuli. Praegu aga on veel natuke vara. Kuigi, juba on tehtud kahest ruumist kolm, üks neist, see põhiline, on varustatud põrandaga, äravooluga, ja voilà! Sauna Ahjuga! Selle valmistas keegi meie kandi mees, näeb minu meelest väga sünge ja ehe välja. Sellel on küljes veel veepaak, sinna me hakkame ämbritega vett tooma. Ikka nagu vanasti. See ürgne värk meile passib. Nii, et vett sinna torudega sisse ei jookse. Nii, siis puudu on veel lava ja klaasist sauna vaheuks. Pesuruum saab leiliruumiga ühes olema, kah ei midagi uut ega kummalist, vanasti tehti ka nii ja see on mõnus ka seetõttu, et siis, kui suured laval istuvad, saava latse samas ruumis veega sulistada, ja plekist vannis istuda. 🙂

Kõrval saab olema veel üks ruum, kuhu plaanime tekitada nö suvetoa või külalistetoa. Või siis niisama mõnulemise ja mõtete mõlgutamise koha.

Laepealne saab olema poolenisti lahti ja sinna saab ka vajadusel külili visata. Ja pigem tõesti külili, sest püsti seal olla lihtsalt ei mahu 🙂

Aga millal see päris valmis saab…loodame ise, et jõulude ajal saab juba leili visata 🙂

Selline saunajutt siis täna.