Hüva leili…

Paslik oleks ilmselt seda lugu alustada sõnadega “mul pole olnud üldse aega…” aga see on vist niigi selge. Kaks kuud pole sõnagi saanud siia kirja meie toimetamistest aias ja kodus üldse. Üks põhjus on ilmselt ka see, et õieti ju polegi nagu midagi toimunud ja samas toimub koguaeg, aga ei teagi, mida tähtsamaks pidada, et sellest kribada…

Kevadel, kui tegime plaane, mida kõike võiks jõuda, polnud aimugi, et suvi tuleb nii äkki ja läheb sama kiirelt. Ja ega kõike ei saa ka ette planeerida. Näiteks nagu seda, et teise korruse remontimise asemel hakkame hoopis sauna ehitama.

Umbes sellest ajast saadik, kui selle maja ostsime, hakkasime saunast puudust tundma. Lappasime jälle kinnisvara portaale ja kuulutuste lehti, et leida vana palkidest ait, saun või midagi taolist, millest saaks sauna ehitada. See otsimine kestistki umbes kaks aastat. Olime juba lootust kaotamas ja meile anti nõu ehitada uus, kasutades uusi palke ja siis nö need vanutada. Poleks uue vastu ka midagi olnud aga meie eelarve oleks see korralikult lõhki ajanud. Ja no vana on ikkagi…vana. 😀 Asi tundus lootusetu kuni päevani, kui meie armas ülejärgmise talu naaber meile oma aita müügiks pakkus. See oli tal endal seisnud paar aastat krundil ja lõpuks siis leidis, et ei, ta ikkagi ei hakka sellest midagi tegema, jõud ei käinud vist üle. Me ei mõelnud pikalt, sest kui oled midagi juba kaks aastat otsinud, tundub sellise hea võimaluse käest laskmine täieliku totrusena. Tom käis muidugi seda aita enne ka spetsialistidega vaatamas, et kas tasub, kas on võimalik säilitada vana palk. Selgus, et vaid paar palki on vaja kas plommida või välja vahetada, kuid muus osas oli väga hästi säilinud hoone (ehitatud 1947. aastal) , vaatama sellele, et tal polnud juba pikka aega katuseks midagi peal ja seisis avali vihmade ja tuulte käes. Niisiis, mõeldud, tehtud ja käed löödud!

Küll aga tuli ehituse algusega oodata kõvasti, sest paberimajandust oli rohkem, kui küll, mis vaja enne korda saada. Kuna eelmise aasta suvest on seadus muutunud ja sellise ehitise jaoks on ka vaja luba saada, tuli teha projekt, täita palju, paaalju pabereid, saada luba päästeametilt, kes omakorda lasi mitu asja paberites ümber teha….ühesõnaga läks veel kõvasti aega. Suvi on muidugi palkmajade ehitajate jaoks kiire aeg ja oli keeruline leida kedagi, kes saaks asjaga pihta hakata. Me siiski leidsime, väga asjaliku, oma ala tõelise spetsialisti, noormehe, kes oma brigaadiga maja meie juures püsti panid.

Katuseks sai valitud laast, kuna see tundus sellise vana palkmajaga kõige paremini sobivat.

Hetkel käib korstna ehitus ja siis juba saabki sauna, nagu mu nelja-aastane arvas 🙂 tegelikult tuleb siis veel põrand ära valada, lava ehitada…ootame kõik seda esimest saunaõhtut väga! 🙂

Ahjaa, kuidas asukoha valisime? Noh, peamiselt selle järgi, kus oleks kõige mõnusam ja privaatsem, kuhu paistaks õhtupäike ja näeks sauna ees pingil istudes loojangut, samuti see, kuidas oleks hea äravoolu teha. Seega sai see koht olema tiigi lähedal, et oleks hea peale sauna väike suplus teha. Need kaks pole küll täitsa kõrvuti, et otse ukse pealt vette hüpata saab aga asi seegi 🙂

Töökäik nägi siis välja selline.

Vahepeal tuli ka vihmaga tööd teha, katuse panemise ajal ikka mõnel päeval sadas aga töömehi see ei seganud. Kõik sai tehtud, töö kiire ja korralik 🙂

Veidi hiljem pani meie oma kohalik töömees ka ülevalt otsad kinni ja tegi luugi, kust kaudu saab tulevikus pööningule ronida, sinna plaanime teha nö lavatsi, kuhu külalised saavad peale mõnusat saunas käiku koikule siruli visata 🙂

Ma juba planeerin sauna ümbrust. Selle ette plaanin jätkata oma kõrgpeenarde rajamist. Need kaks, mis praegu maasikate all, on ennast juba väga hästi õigustanud. Kui ühes olid algul porgandid külvatud, oli küll veidi keeruline kassile selgeks teha, et see ei ole tema uus, hiiglaslik liivakast vaid peenar, aga kui olin ta paar korda teolt tabanud ja pahandanud, sai vist aru, et pole mõtet mässata.

Praegu siis sai selline see lugu. Kohe kergem hakkas, et sain ühe võla kustutatud. See tundus kõige tähtsam uudis ka. Ja no mis ma sellest lillede pidevast ümber tõstmisest siia ja sinna ikka kirjutan. Võib-olla tasub alles siis, kui armas aianduse haridusega sõbrants, kes juba käis maid üle vaatamas, on mind aidanud ja koos oleme mu ilupeenrad paika saanud, alles siis on, mida näidata 🙂

Hetkel on hoopis mul plaanis siis see kõrgpeenardega köögivilja- ja ürdiaed rajada, selleks tuleb suured aknaraamid sauna ette vedada, nad ära täita ja siis kevadet ootama jätta. Ülejäänud murumaa, mis jääb kõrgpeenarde ja õunaaia vahele, läheb marjapõõsaste ja ploomide alla. Nii, et plaanid on mul suured. Eriti hea on seda teha, kui majas on vaikus, nagu praegu. Tass auravat kohvi, käin ikka ja jälle ringi ja teen plaane ja saan need ka kohe kirja panna.

Järgmisena aga tahaks siin oma saavutusi majas sees näidata 😉 Ehk siis tuleb esitamisele vannitoa make-over ja plaanid lastetoas. Sest olgem ausad, kaks aastat juba oleme ju ilma igasuguse remondita majas elanud 😀 ja minu jaoks on isegi hästi, et ma pole veel kõiki tube totaalselt ümber teinud 😀 Ikka tasa ja targu… 🙂