Tervitused vihmasest ja pimedast suveõhtust, otse Kaldemäelt. Leidsin kastide vahelt oma arvuti üles ja puhkan korraks jalga, kell on niipalju, et lapsed magavad ja saab hetkeks hinge tõmmata.
Me oleme nüüd lõplikult kolinud! 🙂 Oleme nüüd läbi ja lõhki maakad ja kogu meie maine vara on siin meiega. Ausalt öeldes ei tundnud ma ühestki asjast puudust, kui olime enne kolimist siin juba nädal ja peale elanud. Milleks siis neid nüüd vaja on? Keegi ei tea…aga siin nad on ja mul on tunne, et mulle on antud kätte raamat “Where´s Waldo?” Teate küll, see raamat, kus on vaja raamatu piltidelt otsida üles Waldo ja temaga seotud asju ja inimesi, nipp seisneb aga selles, et pildil on veel umbes miljon inimest või asja…mul on sama tunne, kui pean nt kiirkorras midagi süüa tegema ja otsin näiteks seda ainsat teravat nuga, mille olin suutnud kuskilt kastist juba välja otsida…ja siis asjade keskele uuesti ära kaotada. Asjade lahti pakkimist ei kergenda ka kaks pisikest rüblikut, kellele meeldib küll aidata, asju kastist välja võttes aga kui mina soovin need asjad kohe kuhugi kappi või sahtlisse ära panna siis nemad nii ei arva. Lõbus saab olema järgnevad päevad…või…nädalad? Kuud?? Ei-ei, ma ei suuda selles segaduses elada, ma tahan oma uut ja ilusat kodu nautida ja kastid seda kindlasti hubaseks ei tee. Seega – hõissa unetud ööd asju lahti pakkides.
Viimased nädalad, sealhulgas T puhkus on läinud lennates, nagu arvata oligi. Aga palju sai ju tehtud ka. Enam-vähem valmis on saanud kõik toad. Võtame kasvõi lastetuba. Sinna sai tapeet mängleva kergusega T käte all vaid paari tunniga seina. Mina võtsin millalgi nende kataloogidega siin mässates endale selle julguse võtta vastu otsus valida just see tapeet, nagu praegu seda seina ilmestab. Korraks tundus, et äkki sai liiga äkiline ja julge aga nüüd ei kahetse põrmugi, tulemus on väga šeff.
Algul pidi saama sellst (enne teise korruse valmimist siis) kõige suurema lapse tuba, seega mingit titekat tapeeti ma sinna valida ei tohtinud. Kuna aga tema oli sel hetkel, kui pidime ära otsustama, sugulaste juures, siis ei jäänud tal muud üle, kui leppida valikuga. Siis aga, kui olin natuke mõttes mööblit ja muud tuppa paigutanud sai selgeks, et parim lahendus oleks hoopis see, kui suurem poiss saaks esialgu hoopis tulevase kontori (tuba, mida kunagi ei kasutatud ja kus on ainsana majas kõik seinad palgist, sellisena nagu nad olid). Õnneks oli ta nõus ja kõik rahul. Nii siis lõppes nende kahe toa jagamine sellega, et kaks pisipõnni said omale ilusa värvilise toa, kus nad hetkel õnnist und magavad. See tähendab ju tegelikult seda, et nad kolisid eraldi tuppa magama. See on meie jaoks täiesti uus etapp! Ja see läks täiesti valutult. Ja me T´ga oleme rahul. Me magame ise küll elutoas diivanil, aga see ei häiri absoluutselt ja positiivne on see, et põnnide tuba on kohe kõrval ja me oleme iga hetk nende kõrval kõiki nende soove täitmas, iga kell. 🙂
Alumine pilt on võetud köögist, köögi ja lastetoa vahelise ukseava asemel oli kunagi telliskivi müür, hetkel asendasime selle pimendava riidega, et õhtul me neid oma sagimisega köögis ei häiriks. Toimib hästi 🙂 Ja kui eesriie kõrvale lükata, saab ukseavas kiikuda. Plastmassist sinine kiik polnud just mu esimene valik, kuid parema puudumisel ajab asja ära küll. Eriti kui meie 1,1-ne plika on iga kord kiigel justkui esimest korda, see rõõm on kirjeldamatu 🙂
Maja välisilmses on muutunud hetkel niipalju, et voodrilauad on kohal ja osaliselt ka juba seinas. Lauad on ühe korra kruntvärviga värvitud ja kumavad pisut läbi, seega teine kiht tuleb ka lähi ajal peale panna.
Järgmised tööd, mis ees ootavad on:
* Pelleti katel keldrisse. Kuigi see imeilus ahi, mille Rainis Kägo meile ehitas, on imeliselt soe, mõnus on kuulata ahju praksumist ja suurest uksest paistab lõke justkui kaminas, tuleb siiski hakata tegutsema, sest praeguste ilmadega juba läheb natuke jahedaks toas, eriti just lastetoas, mis on sahvri kõrval ja nende tuppa sai ka see Seene Petsi tehtud aken, mis läheb välja vahetamisele. Seega teine asi, mida vaja teha:
* välja vahetada aken lastetoas (see aken on lihtsalt uskumatult kohutav), sahvris ja uus aken tuleb tulevasse trepikoridori, praegune esimene esik ja T plaanib seal hakata tööd tegema, kasutama seda, kui kontorit seega aken on vajalik nii ehk naa.
* Võib-olla enne aknaid on olulisemad isegi uued välisuksed.
* Veranda lõpetada, seda me saame aga teha siis, kui on olemas aknad, siis saab hakata seest seinu jm tegema
* Vannitoas dushinurga klaasist seinad tellida. Praegu on seal isegi harjumatult lage. (hilisem märkus: seinad said lõpuks tellitud ja paika aastal 2019)
* Loomulikult lambid ja põrandaliistud (valmisid ja said paika tegelikult 2019). Panen need ühte patta just seetõttu, et need kaks asja kipuvad tavaliselt olema need, mis jäävad viimaseks ehk et igaveseks. Meil endal linnaski ripub juba kolm aastat, peale korterisse kolimist magamistoas “ajutine” pirn laevalgustiks.
Ja siis tööd, mis õnneks ei vaja niipalju raha kui vaid aega:
* vanad uksed korda teha, värv maha ja üle õlitada/vahatada
* ait puhtaks teha, siis saaks vana mööbli tuppa tuua, seda ootan juba väga. Linnakorteri mööbel ei sobi siia kohe kuidagi. Või vähemalt mitte nii hästi, kui vana. Uut on ka piisavalt, kasvõi köögis, seega üleni muuseum ei tule 🙂
* köögiseina teha riiulid, materjali meil õnneks jagub ja kui hästi läheb, aitab meid selles T´i vend, kes tegi otsa lahti sellega, et kinkis meile ägeda vanast puidust kandiku 🙂
Ma kohe lõpetan, aga enne veel tahan öelda, mis on üks väga suur pluss selle juures, et siia elama tulime. Me saame nüüd külalisi vastu võtta! Kohe palju külalisi korraga! Mulle nii meeldis koguaeg see mõte, et kunagi, kui mul on oma maamaja, on meil seal suur söögituba, kuhu mahub pikk-pikk laud, mille taha saab panna pikki talupinke ja toole ja laual on valged linad. Tasub ikka unistada 😉 Ainult, et veel on puudu see õige, vana ja pikk laud, piisavalt lai, et ikka laud heast ja paremast lookas saaks olla ja sinna ümber palju häid inimesi ära mahuks. Nagu minu viimasel sünnipäeval. Nii mõnus olemine oli. Aitäh teile! 🙂
Head ööd!
Maa. Elu. Stiil. 
lastetoa redelriiul on IMETORE! ja tapeet ka!
MeeldibMeeldib
Väga kaunis lastetoa tapeet! Vahva on näha kõike seda muutust, mis aja jooksul toimunud on. Ma ei ole väga pikalt seda blogi lugenud, aga nüüd olen juba jõudnud tagantjärgi ka lugeda ning muudkui imestan kui suur töö on ära tehtud 🙂 Ja tulemus on lihtsalt super! Annab innustust, et oma kodu remondigagi ükskord alustada.
MeeldibMeeldib
Aitäh, motiveeriv on selliseid kommentaare lugeda, annab jõudu ka edaspidi raporteerima, kuidas majaehitus kulgeb. Valmis ei saa veel niipea, nagu maja ikka 🙂 Jõudu ka teile remontimisel! 😉
MeeldibMeeldib
Lastetuba näeb juba nii hubane välja! Kõik on nii ilus ja helge 🙂
Hea, et laste magamisest juttu tegid, ma ka endamisi mõistatan, mispidi see asi uues kohas toimida võiks – et kas suurem laps juba oleks nõus omaette magama või on uues kohas alguses mõttekam meiega koos. Kui omaette voodit harjutasime, siis toimis küll sedapidi, et kohe kui uus voodi oli, siis kolis rõõmuga sisse. Ma loodan, et äkki oma toaga hakkab ka nii olema ja ei tulegi erilist harjutamiseperioodi.
MeeldibMeeldib
Meil magasid mõlemad siin uues kodus esialgu meie toas, sest voodid olid linnas. Suurem magas siin maas madratsi peal, väiksem reisivoodis. Ümberkolimine oma tuppa tuli nii äkki ja erilist juttu sellest me enne ei teinud ka, kuidagi loomulikult läks kõik 🙂 loodan, et mingit tagasilööki ei tule…
MeeldibMeeldib
Eks meil tuleb ka enne mitu ajutist lahendust kuni päriselt kõik oma tuppa saavad.
Meenus veel üks küsimus. Et kui sa mahti saad, siis ehk jagaksid kolimise nippe? 🙂 Et mida ja kuidas pakkida – alguses tuleb ju nagunii veidi aega kastide otsas elada ja asju sealt leida. Kindlasti oled sa läbi kogemuse juba mingite kasulike järeldusteni jõudnud 🙂
MeeldibMeeldib
Ma ei ole kindel, kas ma olen õige inimene jagama neid nippe sest meil toimus pakkimine ja kolimine kõik ühel päeval ja oli üsnagi kaootiline. Kuna mul oli parasjagu ka sünnipäev ja oli plaanis sugulastega pidu teha, oli üsna kiire ja väga mingit süsteemi mõelda ei saanud.
Paar mõtet siiski on. Esiteks loomulikult tuleb kõikidele kastidele peale kirjutada, mida see sisaldab. Meil sai pakitud nö tubade kaupa ja väga suurt segadust polnud. Küll aga sai osad asjad pandud mustadesse prügikotidesse ja nendest midagi otsida oli juba keerulisem. Seega kastid on paremad, kui kotid.
Võibolla oleks kasulik mõelda ka välja see, kuhu uues kohas kastid juba kohe nii panna, et pärast ei pea uuesti neid sorteerima, noh, et allapoole need asjad, mida kohe vaja pole (nt mingid riided, mis lastele veel suured, ekstra nõud vms.) Kuna meil pole veel kogu mööbel sees, riiuleid ka veel pole köögis piisavalt, panin palju nõusid kasti, kasutame vaid ju niipalju, kui igapäevaselt vaja. Ja kui külalised tulevad, siis kougin selle kasti jälle välja 😀
Kolimise puhul positiivne see, et saab paljudest vaadest asjadest lahti, mida ei ole ammu kasutanud või siis leiab köögikapist igasuguseid kuivaineid, mis on kükitanud kusagil kapi ülemisel riiulil taga nurgas ja keegi ei teadnud selle olemasolust juba ammu midagi. Pole just kõige korralikuma perenaise moodi aga ma pole kuagi väitnudki, et olen seda 😀
Hetkel rohkem ei meenugi…olen siin saanud enam-vähem elamise kastidest juba puhtaks, aga natuke on vaja veel pingutada. Mulle kohe üldse ei meeldi, kui on palju nodi majas, see on nii väsitav.
Aga teile ka head kolimist ja põnevusega ootan ülevaadet, kuidas läks 🙂
MeeldibMeeldib
Wau, nii kiiresti kolisite! Meil venib see mitmete nädalate peale. Saadan juba praegu asju vähehaaval ühte tuppa seisma. Eks esialgu lähevadki siis segamini. Aga see on hea point, et pakkida nii, et hiljem sorteerima ei peaks!
Aitäh nõuannete eest! Ma loodan, et meil lõpuks kaste ikka jagub ja ei lähe mustade prügikottide teed 😛
MeeldibMeeldib
Oleks te ligemal, saaksime kaste lahkesti jagada 🙂 Me kasutasime K-Rautast ostetud kolimiskaste aga need ei osutunud siiski kõige tugevamateks, mõni ikka natuke lagunes ka aga kui väga raskeks neid ei tee, ei ole ka midagi hullu 🙂 Lisaks saab kaste ka ehk kuskilt suurema toidupoe laost? Mõnes isegi antakse neid nö kauba kojuviimiseks aga ma ei tea, kui suured need on…mina küsiks vist ikkagi poodidest. Meil ei olnud selleks enam aega, abilised olid juba teel korterisse, kui meil polnud veel asjad pakitudki. Aga seda veel tahtsin öelda, mida unustasin kirjutada, et tegelikult me ju nö elasime juba varem majas, ööbisime siin enne juba mingi aeg ja seega olime osa asju ikka linnast juba kaasa ka toonud. Iga kord, kui linnas käisime, laadisime auto asju täis, isegi pesumasin ja üks kummut laste riiete jaoks mahtus meie sõiduautosse (erinevatel päevadel muidugi mõista :D) Seega niipalju enam kolimise päevaks ei jäänudki. Aga nagu ma ka mainisin, on meil asju ülearu ja ma ei tea, kellele neid vaja on…tahaks kõik minema visata, mida pole ammu kasutanud. Aga siis, kui seda tegema hakkan, tean, et minus lööb välja minu kadunud isalt päritud asjade kogumise instinkt ja mõtlemine, et äkki läheb vaja. Tema nt kogus virnade viisi margariini karpe, ussikeste ja mutrite-kruvide jaoks (õnneks me ei söö margariini :D) Seega jah, mul on plaan end muuta ja kodus (nüüd juba siin, uues kodus) sügisene suurpuhastus teha 🙂
MeeldibMeeldib
Hahaa, kuna ka minu ema kogub erinevaid karpe ja asju, millest ta hakkab “varsti” midagi meisterdama (alates kuivlilleseadetest lõpetades kaltsudega), siis võib arvata, et ma temalt ka selle halva kombe olen pärinud 😀 Igatahes olen augustikuust saati intensiivselt, niivõrd kui seda kahe väikelapse kõrvalt teha saab, tegelenud oma varude ülevaatamisega ning vajadusel likvideerimise või ilma peale laiali jagamisega. See on aga päris ajakulukas ülesanne iseendaga võidelda ja tränist loobuda 😀 Ja ega ma ei raatsi asju ju niisama prügikasti ka visata, vaid ikka üritan uut omanikku leida.
MeeldibMeeldib