Uudiseid Kaldemäelt

Käisin sel nädalal jälle korra maal piilumas enne, kui jõudsin reede õhtut ära oodata. Valmis olid saanud aknalauad ja ma pidin ikka veenduma, et need on just sellised, nagu ma olin mõttes valmis mõelnud ja igaks juhuks Tomile ka rääkinud ehk et piisavalt paksud, piisavalt laiad ja ikka puidust. Lõplik toon on veel ebaselge. Aga veendusin, et jah, kass peaks rahule jääma küll, jääb ruumi veel lillepottidegi jaoks

Järgmiseks tööks on aknapõsed ja liistud. Siis on akende osas kõik valmis.

Kui siiani me arvasime, et võiks suurde tuppa panna terves pikkuses välisseina alumisse ossa laudise ja üles tapeedi siis täna mõtlesime ümber. Nii tüüpiline ju! 🙂 Lihtsalt…mulle tundus, seal seistes, et äkki läheks ikka liiga paljuks, kui laudis sinna tuleks. Ja teiselt kiirustas natuke tagant ka soov juba rutem kõik valmis saada. Seega jäi otsus, et paneme terve seina ulatuses hoopis tapeedi seina. Vähemalt üks töö, mida me saame ise teha. Kui me lapsehoidjad leiame, see tähendab. Vastasel juhul juhtub teadagi mis, näiteks maha aetud tapeedi liimil mööda põrandat liugu laskmine või lihtsalt kaks paari väikeseid käsi tapeediliimi pütis. Või aitavad nad meil tapeeti sirgena “hoida” või mustmiljon muud head mõtet. Nii, et kui nüüd keegi kallitest lugejatest tunneb, et tahab järgmisel nädalavahetusel värsket õhku hingata, võrkkiigel vahepeal lapsi kiigutada (ise saab ka, kui meil tapeet seinas, ma luban) siis antagu endast märku, me võtame kõik vastu! 😀

Kuna meie pesamuna sai vahepeal aastaseks siis tulid seda sündmust meiega tähistama ka mamma-papa kaugelt Pärnust. Ja samal ajal, kui meie lastega Põlva Talurahvamuuseumis kultuuri kaemas käisime (vaatasime etendust “Saabastega kass”), olid nemad juba meile jõudnud ja toimetasid usinasti. Papa näiteks pani nii muuseas püsti ise tehtud redeli lastele, millel küljes veel teinegi ronimise atribuut, mida saab konksude abil erinevale kõrgusele panna ja hiljem ka kusagil mujal kasutada. Väga vinge igatahes!

SONY DSC

SONY DSC

Ja meie peale oldi ka mõeldud. Meie saime endale mugavaima asjanduse ühes aias, ma ütleks. Võrkkiige, mille äiapapa kohe ka üles pani ja me kõik testisime selle ära. Eriti meeldis see muidugi lastele.

 

Tubli ämm, nagu ikka, tassis ja rassis oksarisus ja tegi lõkke üles, palju tööd sai ära tehtud. Äi ja Tom lahendasid maja kõrval asuvaid risuhunnikuid…neil ei paistagi lõppu tulevat kuid õnneks siiski varsti paistab ka, kuna vähemalt ei tule midagi kuskilt juurde.

Maja voodrilauad peaks valmis saama järgmisel nädalal (üllatus, üllatus, ei saanudki selleks nädalaks, nagu lubati). Seega siis ülejärgmisel hakatakse ehk peale panema.

Lisaks alusatakse järgmisel nädalal ajutise kanalisatsiooni lahenduse paigaldamist ja see olevat ühe päeva töö. Nii, et meil tiksub seoses sellega peas vaid üks mõte – ko-li-mi-neeee! Ei, me ei hõiska veel kuupäeva välja aga vähemalt saame me sisetööd ka lähipäevil tehtud, siis saab hakata kogu seda tolmu ja soga välja vedama, põrandad puhtaks pesta…hmm, ma parem ei lähe siit edasi…:D

Ehk siis minu väikeseks juubeliks augustis oleme sees, seda mulle lubati! 😉 Ja veel maakleri (ikka seesama imetore naisterahvas, kes meile majaostul suureks abiks oli) juuresolekul. Me juba ammu naljatasime, et kas mulle tehakse kingituseks valmis maja. See on parim kink, mida tahta võib. Ja maakleril on mu sünnipäev nii hästi meeles, kuna ma olen ju tema pojaga samal päeval, kuul ja aastal sündinud. Selline “väike” kokkusattumus. Miks ma maaklerist üldse juttu tegin, siis sel põhjusel, et ta sattus eile mööda sõitma ja hüppas korraks sisse, oli nii vaimustuses kõigest, mida nägi ja juttu jätkus kauemaks.

Mulle sellised läbi-hüppamised hirmsasti meeldivad. Ka mu kallis sõbrants, kes elab Tallinnas! tegi seda, ma olin ikka väga üllatunud ja hea meel oli näha, mis siis, et korraks. Aga kuna me asume ju täpselt tee ääres, siis see ongi veel üks pluss juures, et tuttavad saavad meilt läbi hüpata, kohvile tulla ja meile selliseid toredaid üllatusi teha.

Vabandust, kukkusin lobisema. Aga maja juurde tagasi tulles…hakkab tunduma, et tegelikult polegi enam üldse palju neid asju, millest oleks väga põhjalikult kirjutada. Suuremad tööd on ju tehtud. Praegu ootame siis laudise panekut, sellega seoses tekkis küll üks väike küsimus, et kas me saime aknad ikka õigesti pandud, lasime nad panna nimelt tuuletõkke plaadiga tasa, laudis siis tuleb aknast nö ettepoole, ehitajad ütlevad, et see on vajalik, et siis pääseb õhk vahele. Samas linnas vaadates renoveeritud puumaju on enamikel aknad just laudisega tasa. Et siis on arvamusi ja töid nii erinevaid. Lõpuks vist tuleb usaldada oma sisetunnet, kuulata targemaid ja lastagi teha nii, nagu esialgu otsustatud sai. Eks siis aeg näitab, kuidas sellega ikkagi on.

Kogu selle majaehituse juures olemegi kõige rohkem kartnud seda, et me ise ju teeme seda esimest korda, meil pole kogemust ja et äkki siis jätame midagi olulist kahe silma vahele, mida ka ehitajad ei märka öelda. Õnneks siiski praegu midagi nii olulist ei ole ette tulnud. Noh, pisemaid asju küll nagu näiteks see, et aknalauad oleks tulnud enne ära tellida ja valmis teha, ka paika panna, kui aknad. Kuna aga ehitajad ise sellepeale ei tulnud ja alles pärast, kui aknad juba ees, seda tõdesid, siis ehk on see neile järgmiseks korraks heaks õppetunniks. Meile maksis see ainult rohkem töötunde, muud midagi.

Muidugi oleks olnud mugavam, kui oleks kogu asja juures üks inimene, kes on ise kohal ja vastutab kõige kupatuse eest, koordineerib ja kamandab, jälgib ja kannab ette. Aga kõigele vaatamata peab ütlema, et me saime ju hakkama. Ja siinkohal ma ei saa ütlemata jätta, kui uhke ma olen oma mehe üle, kes oma töö, komandeeringute ja meie kõrvalt on jõudnud kogu seda ehitustööd hallata ja suunata, tellida vajalikke asju, võtta pakkumisi, leida need õiged inimesed…noh, ma ka natuke aitasin inimeste leidmisel, kasutades ära muidu üsna mõttetut ajaröövlit Facebooki….peame tunnistama, et tänu sellele saime ju päris mitu head inimest enda armsat kodu ehitama.

Aga misasja ma siin heietan. Kõik ei ole ju veel sugugi valmis seega….jääge lainele! 😉

Veel üks asi – kui ma olen millestki vähe kirjutanud, mingist asjast konkreetsemalt, mingist etapist siis kindlasti andke teada, ma püüan mälusopis ja piltides sobrada ja annan vastused kohe, kui need leian 🙂